Värskest Norstati uuringust selgus ilmekas trend: 58 protsenti inimestest on oma kulutused viimase poole aasta jooksul kriitiliselt üle vaadanud, kärbitakse eelkõige toidukaupade arvelt, aga samas jäetakse püsikulud tähelepanuta.
Näiteks mobiilsideteenuste arvet on vähendanud vaid üksikud tarbijad, ehkki iga kolmas inimene tunnetab, et maksab oma sidearve eest liiga palju.
Sügise hakul läbi viidud Norstati uuring võttis fookusesse inimeste püsikulude teadvustamise. Tulemustest peegeldus selge muster – raha proovitakse säästa eelkõige sellelt, mis on igapäevaselt käega katsutav. Seda ilmestab fakt, et tervelt 47 protsenti vastanutest säästab raha toidukuludelt, kuid vaid 12 protsenti teeb seda teadlikult igakuiste mobiilsideteenuste arvelt.
Tele2 erakliendi üksuse juht Rasmus Nurk nentis uuringu tulemusi hinnates, et tihtilugu ei ole tarbija oma võimalustest teadlik ning maksab rohkem, kui on vaja. “Sageli kasutatakse pikalt sama operaatori teeuseid ilma nende sisu ja hinda teiste turuosalistega võrdlemata või võetakse kallim piiramatu pakett igaks juhuks, samas kui reaalne teenuste tarbimismaht on väiksem kui vajadus,” nentis ta.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger selgitas, et püsikuludeks loetakse regulaarseid väljaminekuid, mis korduvad kindla intervalliga. Nähtamatud kulud on aga sellised, mida tihti ei märgata ning alahinnatakse. “Näiteks eluasemelaenu- või üürimaksed, mobiilsideteenuste arved ja liisingud kuuluvad püsikulude kategooriasse. Nähtamatud kulud on näiteks erinevate teenuste tellimused,” täpsustas ta.
Jäägeri sõnul valitakse säästmise allikaks tihti toidukulud, sest need on tarbijale otseselt nähtavad ja käega katsutavad. “Toidupoes käiakse regulaarselt ja hinnamuutused torkavad kohe silma. Toidupoed toovad soodustooted lisaks ka nähtavalt esile. Püsikulud on seevastu tihti automatiseeritud. Kui telefoniarve või kindlustusmakse läheb kontolt maha, ei mõtle inimene sellele igapäevaselt. Püsikulude vähendamine eeldab tavaliselt rohkem süvenemist, taustauuringut ja tegutsemist, näiteks tuleb võrrelda erinevaid teenusepakkujaid, vaadata üle lepinguid või teha hinnapäringuid. Need on põhjused, miks püsikulud jäävad sageli pikaks ajaks paika, kuigi kokkuhoid võib olla mõjusam kui üksikute poeskäikude optimeerimine,” avaldas ta.
Vaatamata sellele, et tervelt 58 protsenti uuringule vastanutest kinnitas, et on viimase poole aasta jooksul oma kulud kriitiliselt üle vaadanud, tunnetab 33 protsenti inimestest, et maksab oma mobiilsideteenuste eest pigem kõrget hinda. Suurim osa tarbijatest tasub mobiilsideteenuste eest igakuiselt 10 kuni 20 eurot, aga viiendikul vastanutest ületab igakuine arve koguni 40 euro piiri. Soodsama pakkumuse otsimist või operaatori vahetust hoiab aga tagasi arvamus, et tegu on ajamahuka ning keerulise protsessiga.
Nurk kirjeldas, et tegelikkuses on tegu pigem hirmu kui reaalsusega. “Hetkel võtab numbri ühe operaatori juurest teise juurde üleviimine veel nädala, kuid esimesest novembrist kiireneb protsess märgatavalt. Olenevalt SIM-kaardi tüübist ja sellest, kas üleviimine toimub Tele2 esinduses, telefoni teel või veebis, hakkab see toimuma maksimaalselt kahe tööpäeva jooksul,” täpsustas ta ning lisas, et endise operaatoriga ei pea tarbija ise suhtlema, sest uus teenusepakkuja korraldab üleviimise.
Samas pani Nurk ka südamele, et enne operaatori vahetust tasub olla tähelepanelik. “Kui klient on ennist seotud tähtajalise lepingu või seadme järelmaksuga, jäävad need kohustused ka pärast operaatori vahetust kehtima. Kokkuvõtlikult võib püsikulu säästust saada hoopis lisakohustus,” avaldas ta.
Uuringust selgus, et mobiilioperaatori vahetamiseks on 59 protsenti vastanute jaoks ajendiks soodsam hind. Kolmandik vastanutest oleks valmis operaatorit vahetama 5-9-eurose säästu korral.
Nurk arutles, et mobiilsideteenuste kulude langetamine sõltub teadlikest otsustest. “Soovitame vaadata üle oma teenuste kasutusmaht. Kui tegelik tarbimine on madalam, kui pakett sisaldab, on sobivam pakett tõenäoliselt odavam. Lisaks tuleks üle kontrollida arve lisateenused – sealt võib välja tulla sisuteenuseid, mobiilimakseid ja tellimusi, mida tarbija tegelikult ei kasuta. Enne reisimist tasub kontrollida ka rändlustingimusi, et vältida ebamugavaid olukordi ja ootamatuid kulutusi. Viimase sammuna tuleks erinevate operaatorite avalikke hindu võrrelda ja vajaduse korral teenusepakkujat vahetada,” täpsustas ta.
Lisaks mobiilisideteenustele soovitas Nurk üle vaadata ka teised sideteenused. „Enamasti kasutavad inimesed lisaks mobiilsidele ka koduinternetti ja TV-paketti. Seega tasub kontrollida, kas teenustele on kombolahendust ja üldiselt on soodsam hoida kõiki teenuseid ühe teenusepakkuja juures. Samuti tasub kaaluda koduinterneti erinevaid lahendusi. Näiteks võib olla üle-õhu 5G koduinternet soodsam kui kaabelühendus,“ selgitas ta.
Jäägeri sõnul tuleks püsikulud vähemalt korra aastas põhjalikult üle vaadata. “Rahaasjades selguse loomine algab tulude ja kulude kontrollimisest ning nendele tuginedes eelarve loomisest. Soovitan püsikuludel silm peal hoida ka suurema elumuutuse korral, näiteks kodu ostmisel või sissetuleku muutumisel. Lisaks soovitan kuise kulueelarve pidamist – see annab hea ülevaate nii igapäevastest kulutustest kui ka kuludest, mis võivad varju jääda. Nii on võimalik teha teadlikke otsuseid ning optimeerida ka püsikulusid,” täpsustas ta.
Uuringu viis läbi Norstat 2026. aasta augusti lõpust septembri alguseni. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-65 aastat.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
